Mida tähendab Arhiiv?
Fail on andmetöötluse kontekstis teabe või andmete kogum, mis on salvestatud salvestusseadmele, näiteks kõvakettale või mälupulgale. See teave võib olla dokument, pilt, video, programm või mis tahes muud tüüpi digitaalne sisu.
Failid on korraldatud kaustadesse ja alamkaustadesse, mis võimaldab kasutajal hõlpsasti otsida otsitavat sisu ja sellele juurde pääseda. Iga faili identifitseerib kordumatu nimi ja faililaiend, mis näitab failitüüpi. Näiteks võib tekstifailil olla laiend ".txt", pildifailil aga laiend ".jpg" või ".png".
Faile saab luua, redigeerida, kopeerida, teisaldada ja kustutada konkreetse programmi või rakenduse abil. Näiteks tekstifaili saab luua Notepadi või Wordi abil, pildifaili aga Photoshopi või Paintiga.
Failid on arvuti tööks hädavajalikud, kuna võimaldavad kasutajal olulist teavet salvestada ja neile juurde pääseda. Oluline on oma faile regulaarselt varundada, et vältida andmete kadumist kõvaketta rikke või muu riistvaraprobleemi korral.
Lühidalt öeldes on fail salvestusseadmele salvestatud digitaalse teabe kogum, millele pääseb juurde ja mida saab hallata konkreetse programmi või rakenduse abil.
Failitüübid
Arvutisse saab salvestada mitut tüüpi faile. Iga failitüüp on loodud teatud tüüpi teabe salvestamiseks. Allpool on toodud mõned levinumad failitüübid.
- Tekstifailid: need failid sisaldavad lihtteksti ning neid saab avada ja redigeerida mis tahes tekstiredaktoriga. Tavaliselt on neil faililaiend .txt. Tekstifaile kasutatakse vormindamist mittevajava teabe (nt märkmed ja ülesannete loendid) salvestamiseks.
- Andmefailid: neid faile kasutatakse struktureeritud teabe salvestamiseks tabelites. Neid saab avada ja redigeerida tabelarvutusprogrammidega, nagu Microsoft Excel. Andmefailidel on tavaliselt faililaiendid, näiteks .csv, .xls ja .xlsx.
- Käivitavad failid: need failid sisaldavad koodi, mida saab arvuti otse käivitada. Tavaliselt on neil faililaiendid nagu .exe ja .dll. Käivitatavaid faile kasutatakse programmide installimiseks ja rakenduste käitamiseks.
- Pildifailid: need failid sisaldavad digitaalseid pilte ning neid saab avada ja redigeerida pilditöötlusprogrammidega, nagu Adobe Photoshop. Tavaliselt on neil faililaiendid nagu .jpg, .png ja .gif.
- Heli- ja videofailid: need failid sisaldavad muusikat, helisid ja videoid. Neid saab taasesitada meediumiprogrammidega, nagu Windows Media Player. Heli- ja videofailidel on sageli faililaiendid nagu .mp3, .wav, .mp4 ja .avi.
Igal failitüübil on oma faililaiend, mida kasutatakse failitüübi tuvastamiseks. Enne faili avamist on oluline teada, milline on faili laiend, kuna kõik programmid ei saa avada kõiki failitüüpe.
Faililaiendid
Faililaiend on tähemärkide jada, mis järgneb failinimele ja on eraldatud punktiga. Seda kasutatakse failitüübi ja selle avamiseks kasutatava programmi tuvastamiseks. Faililaiendid on tavaliselt kolme või nelja tähemärgi pikkused, kuid võivad olla pikemad või lühemad.
Faililaiendid on olulised, kuna need aitavad operatsioonisüsteemil tuvastada faili tüübi ja selle avamiseks kasutatava programmi. Näiteks fail laiendiga ".docx" on Microsoft Wordi dokument, samas kui fail laiendiga ".jpg" on pilt. Kui operatsioonisüsteem faililaiendit ära ei tunne, ei pruugi ta teada, millist programmi faili avamiseks kasutada.
Mõned levinumad faililaiendid on järgmised:
- .docx – Microsoft Wordi dokument
- .xlsx – Microsoft Exceli arvutustabel
- .pdf – PDF-vormingus dokument
- .jpg – JPEG-pilt
- .mp3 – MP3-helifail
- .mp4 – MP4 videofail
Faililaiendeid saab kasutada ka failide korraldamiseks ja otsimiseks. Näiteks võite soovida luua kausta kõigi Microsoft Wordi dokumentide jaoks ja teise kausta kõigi piltide jaoks. See muudab otsitava faili leidmise lihtsaks.
Oluline on meeles pidada, et faili laiendit saab käsitsi muuta, kuid see ei muuda faili sisu. Näiteks saate muuta faili laiendit ".jpg" laiendiks ".docx", kuid see ei muuda seda Microsoft Wordi dokumendiks. Fail on endiselt JPEG-kujutis ja see tuleb avada pildivaaturi programmiga.
