- Durovi vahistamine toob esile pinged seoses sõnavabadusega.
- Telegram võib vabadust piiravatest turgudest loobuda.
- Rahvusvaheline kriitika seab Prantsusmaa seisukoha kahtluse alla.
Telegrami asutaja ja Prantsuse kodanik Pavel Durov murdis pärast augustis Prantsusmaal vahistamist vaikimist.
Tema kinnipidamine toimus hoolimata sellest, et riigis viibis Telegrami seaduslik esindaja, kes juhib kõiki regulatiivseid küsimusi. Durov väljendas võimude tegevuse üle hämmeldust, viidates sellele, et oli ka teisi kontakte ilma politseid kaasamata.
Durov, kes on tuntud oma tugevate seisukohtade poolest sõnavabaduse kaitsmisel, teatas, et tema ettevõte ei kõhkle nende ideaalidega vastuolus olevatest turgudest loobumas. Oma Telegrami kanalile postitatud sõnumis ütles ta:
„Oleme valmis lahkuma turgudelt, mis ei ühildu meie põhimõtetega, sest me ei tee seda raha pärast. Meid juhib kavatsus tuua head ja kaitsta inimeste põhiõigusi, eriti kohtades, kus neid õigusi rikutakse.
See seisukoht tuli päevavalgele, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron sattus rahvusvahelise kriitika alla. Macron on väitnud, et Durovi vahistamine ei olnud poliitiliselt motiveeritud, kuigi see väide ei ole suutnud summutada vastureaktsiooni sõnavabaduse tajutavale allasurumisele. Teema on muutunud veelgi teravamaks avaliku arutelu keskmeks ning mitmed tehnoloogiasektori ja TON-ühingu hääled nõuavad Durovi vabastamist.
Olukord eskaleerus, kui Rumble'i tegevjuht Chris Pavlovski otsustas Euroopast lahkuda, hoiatades teisi ettevõtjaid Prantsusmaal tegutsemisega kaasnevate riskide eest praeguses sõnavabaduse allasurumise õhkkonnas.
Pavlovski kritiseeris karmilt Prantsuse tegevust, öeldes, et tema ettevõte võitleb kõigi olemasolevate vahenditega tsensuuripüüdluste vastu: "Prantsusmaa ähvardas Rumble'i ja nüüd on nad ületanud punase joone, vahistades Telegrami tegevjuhi Pavel Durovi väidetavalt kõne mittetsenseerimise eest."