- Osariigi CBDC: India panus tugevnes
- Privaatsed krüptovaluutad: suure maksustamise sihtmärk
- CBDC-ga seotud sissemaksetokeniseerimine
India valitsus valmistub laiendama oma pühendumust keskpanga digitaalsele valuutale (CBDC), kinnitas liiduminister Piyush Goyal Dohas toimunud ametlikul üritusel. Samal ajal kinnitas ta, et erasektori krüptovaluutad seisavad jätkuvalt silmitsi tugevate negatiivsete stiimulitega kõrge maksustamise kaudu.
Teine ANI agentuuri aruanneKirjeldas Goyal, kuidas India Reservpanga (RBI) toel väljatöötamisel olev keskpanga digitaalne valuuta (CBDC) püüab lihtsustada tehinguid, vähendada paberi kasutamist ning pakkuda kiiremaid ja jälgitavamaid makseid võrreldes traditsiooniliste pangandusmeetoditega. Digitaalse ruupia ehk e-ruupia testimine on käimas alates 2022. aasta lõpust.
„Meie idee on, et see ainult hõlbustab tehinguid. See vähendab ka paberi tarbimist ja on kiirem kui pangandussüsteem. Aga sellel on ka jälgitavus.“
ta ütles.
See seisukoht pooldab riikliku digitaalse valuuta kasutuselevõttu, mitte aga eraviisiliste krüptovaluutade õitsengut laiema toetusega. Kuigi India ei ole krüptovaluutasid ilma keskvalitsuse loata täielikult keelustanud, koormatakse neid suurte maksudega just selleks, et takistada nende kasutamist investorite seas.
Reutersi allikad juhtisid tähelepanu sellele, et riik on krüptovaluutade ulatuslike regulatsioonide loomisele vastu seisnud just seetõttu, et ei soovi anda eravaradele "legitiimsust". See tugevdab strateegiat, mis lubab krüptoturul eraalgatustele vaid piiratud ruumi.
Samal ajal on India krüptovaluutade ülemaailmse kasutuselevõtu liider. Chainalysise aruannete kohaselt on riik rahvusvaheliste edetabelites kõrgel kohal selliste näitajate osas nagu tsentraliseeritud jaemüügiteenuste, institutsionaalsete toimingute ja DeFi ökosüsteemi kaudu saadud väärtus. See silmapaistvus muudab poliitilise otsuse veelgi olulisemaks krüptovarade trajektoori seisukohast subkontinendil.
Lisaks plaanib India Reservpank (RBI) CBDC hulgimüügisegmendis hoiuste tokeniseerimise pilootprojekti, mille eesmärk on muuta pangahoiused plokiahela infrastruktuuri abil kaubeldavateks žetoonideks. Keskpanga peadirektori Suvendu Pati sõnul on "varade tokeniseerimise riskid hallatavad ja neid saab lahendada regulatiivsete piirete abil".
Samal ajal toimub India krüptoturul 2025. aastal olulisi regulatiivseid kohandusi. Selliste maksude nagu 31,2% kasumilt ja 1% kinnipeetav maks (TDS) kehtestamine on juba tekitanud väiksematele kauplejatele suuri kulusid, samas kui kodumaised börsid tugevdavad KYC/AML-i vastavust.














